Ülle Sillasoo:
Esimest korda kohtusin mate-joogiga ühe Mate nimelise tee kaudu. Pakile oli peale kirjutatud, et parandab kontsentratsioonivõimet jmt. Teist korda lugesin sellest Aivar Jürgensoni ja Jüri Elleni reisiraamatust „Teeäärne Ameerika“ ja kui tühised vahepealsed korrad mainimata jätta, siis kolmandat korda sain sellest rohkem aimu pärast kolleegide sõitu Argentiinasse, kust toodi kaasa nii puru, kõrsi kui ka neid kõrvitsatest valmistatud topse. Kui kolleeg Jaanus juba mitmendasse seminari järjest matet luristades ilmus, ei pidanud ma vastu ja küsisin proovida. Keegi pakkus oma matenõusid, tehti näidis-matevalmistamine ning ma sain joogi koos topsiga kaheks päevaks enda valdusse. Pean tunnistama, et oli päris mõru. Umbes nagu roheline tee. Küllap ei saanud õiget tunnet kätte. Sestap tahaksin veel palju kordi proovida. Usun siiski millegipärast, et mate headuse määrab seltskond, kellega koos seda juua.
Eneli Randla:
Ühel ilusal päeval läksin õe perele külla ja minu ema jõi seal kahtlaselt maia näoga välimuselt väga koledat jooki. Minu esimene reaktsioon oli, et ei noh, jälle mingi Erki hullus, arvasin, et sellist asja ma tõesti iial ei jooks. Huvi maitse vastu oli muidugi suur, sest olen kasvatatud vaimus: kõike peab maitsma! Pidin tunnistama, et pagana hea jook oli ja selle eest võiks isegi korra põrgus ära käia. Palusin peremehel kohe endale ka "kama" ja bombilla kohale toimetada ja nüüd joon ja joon ja joon....
Internetis tutvusin matega põhjalikumalt, algteadmised sain esimese klaasi kõrvale nagu muuseas võõrustajalt.
Kõiges on süüdi Erki Penter!
Kristina Lõoke:
Mina sain oma esimese mate joomise kogemuse ühel soojal suveõhtul rõdul, väga hea sõbra - Erki - juures. See oli maitsev, mõnus, hubane ja äärmiselt lõbus õhtu, pikituna parajas koguses hästi pajatatud infoga :) Ma ei mäletagi, mitu klaasi me seda ära jõime, sest juttu, huvi ja naeru jagus ning matet samuti :P
Tulemuseks - esimene tellimus tehtud ning nüüd ootan kannatamatult selle kätte saamist, et (Erki juhtnööride järgi loomulikult) seda pisikut ka ise edasi levitada ning nautida ;)
Margus Tammepõld:
Kord jälle minnes oma hea sõbra Erki juurde, kostitas ta mind huvitava joogiga. Kuna meil on traditsioon alati koos teed juua, siis jõime seegi kord, ainult et jook oli huvitava maitsega. Minu küsiva pilgu peale seletas ta laialt, millega tegu. Selgus, et tegu on matega. Erki tutvustas mulle kõike matega seonduvat: alates sellest, kuidas seda korjatakse kuni valmistamise ja joomiseni. Mulle maitses see jook kohe algusest peale. Nüüd kokku saades kui kerkib õhku küsimus, millist teed juua, langeb valik sageli matele. Olen täitsa seda meelt, et hakkan ise ka matet pidevalt jooma, kuna ta on tõeliselt tervislik ja maitsev. Olen oma heale sõbrale tänulik, et ta mind selle hea kraamiga tuttavaks tegi.
Anne Prommik:
Mul on alati kodus vähemalt 10 erinevat teesorti ja teepoes võin kulutada tunde. Hommikuti ma kohvi juua ei suuda, aga madala vererõhu pärast pean midagi ergutavat tarbima. Tavaliselt olin harjunud jooma rohelist teed, aga sageli tegi see mind hoopis veel unisemaks. Poemüüja soovitas mul matet proovida - pidi olema väga ergutava toimega. Ostsin ja tegin kohe prooviks kodus - aga muidugi nii, et panin ühe teelusikatäie tassi kohta. Maitse mulle väga meeldis ja kuigi ma suurt ergutavat toimet ei täheldanud, hakkasin seda hommikuti jooma, sageli koos lusikatäie meega. Ühel peojärgsel hommikul juhtusin kurtma sõbrale, et olen hirmus unine. Ta küsis, kas mul matet on. Mina vastasin, et jõin juba, aga ei mõjunud. Ta küsis, kuidas ma seda valmistasin. Minu seletuse peale hakkas ta muidugi naerma, et mis sellest pesuveest ikka juua. Tegin siis õige koguse puruga ühe tassi. Nii kui ma selle ära joonud olin, siis tegin kohe järgmise ja varsti oli kogu unisus ja paha tuju nagu pühitud. Ükski kohv ei suuda niimoodi enesetunnet parandada nagu mate!
Relika Viickberg:
Mina jõin esimest korda matet oma kallima sõbra juures. Läksime muskaga tema sõbrale külla ja nagu alati kombeks, jõime ka seekord kõik koos teed. Tavaliselt langes minu valik rohelisele teele, kuid mõtlesin, et miks mitte ära proovida ka mate, mille kohta olin kuulnud palju kiidusõnu. Niisiis, sain maitsta matet, mis oli maitsestatud piparmündi, kirbumündi ja melissiga. Esimene lonks tundus hästi mõrkjas, kuid mida rohkem matet jõin, seda maitsvamaks see muutus. Kokkuvõtteks pean mainima, et mate on tõeliselt hea maitsega ja mõnus jook! :)
Erki Penter:
Tere, olen suur teejooja ja paljude erinevate sortidega ka tutvust teinud. Ühel õhtul sadas sõber minu kodu uksest sisse, kaasas suur kott mingit rohelist puru. Mina tegin veel nalja, et jahvatasid kanepit või!? Tema vastab,et see on MATE ja kiidulaul selle imelise joogi kohta oli alanud. Niisiis alustasime eksperimenti - kuidas seda jooki valmistada, polnud õrna aimugi ja loomulikult tegime seda tassi, kuigi sõber rääkis mulle, et tegelikult on mingi imelik pruunikas pott (kalebass), mis tehtud kõrvitsast ja vedelikku imetakse läbi kõrre (bombilla). Jõime seda mõrkjat MATEKS nimetatud jooki, aga mind see ei põlvitanud. Nii jäi "jahvatatud kanep" seisma pea pooleks aastaks, kuni ühel päeval leidsin kapist puru, mis oli juba ununenud ja uurisin internetist, et mida ta siis sisaldab ja kuidas õigesti valmistada. Nüüdseks olen seda jooki tarvitanud aastaid 4 ja tean nüüd, mida kõike sinna veel lisada saab, et seda hääd maitset veelgi häämaks saada:). Olen enese ja veel mõne sõbra arvates suur MATEIINIK! Minu tänusõnad lähevad sellisele kirevale tegelasele, kelle nimeks on Priit Mihkelson ja tänu temale olen veel mõned sõbrad selle hää joogi mõjuga nakatanud:)
***
Ave-Lii Idavain:
Tutvusin matega siinsamas Eestis. Nimelt oli sõbranna oma vahetusaastalt Argentinast äsja naasnud ja nii väga elevil ja tragi sõpru kokku kutsuma, sest "me peame matet proovima!" Mõeldud-tehtud, sõpradering kokku aetud, asusime matet tegema ja jooma. Sinna kõrvale sõime muidu maitsetuid küpsiseid kondenspiimaga, mis pidi VÄGA oluline komponent olema. Alul mind hirmsast häiris, et NIIII kaua pidi ootama kuni lõpuks jälle ise sõõmu saab. See tundus ka raiskamisena, et puru kulub päris korralikult. Üsna pea aga jõudis pärale, et see kraam on nii hea - järgmine kord tuleb lihtsalt vähem sõpru kutsuda:)
***
Leida Lepik:
Mina kohtusin matega Süürias Tartusi linnas ühes väga armsas teemajas. Jalutasime Taneliga mööd mereäärset tänavat ja Süürias kummalisena tunduvate fäntside kohvikute vahel hakkas silma päris teemaja. Terassil viiplesid meie poole kaks Süüria tudengipoissi, kes jõid vesipiibu kõrvale klaasist läbi kõrre kummalisena näivat rohuleotist. Imestasid, et meie ei telli. Uudistasime esialgu umbusklikult ja kuna sõbrad ootasid meid sadamas, siis ruttasime seekord edasi. Poole aasta pärast samasse kohta sattudes proovisime... Armastus esimesest matesõõmust! Kestab siiani.
***
Tanel Murre:
Ohjah, see esimene mate oli peadpööritav kogemus ja süüdi oli (nagu alati meesisendite räägitud lugudes:)) naised. Toosama Süüria linn Tartus. Lugu on enamvähem sama Leida looga sinnamaani, kus Leida ütleb "armastus esimesest matesõõmust". Tere hommikust! Tol pool aastat hiljem toimunud Süüria-reisil tulime Leida, Maria ja meie ühise sõbra Dagmariga tagasi väikselt Arwadi saarelt (kus ristisõdijad hambad ristis 1320. aastani tulevaste süürlaste vastu sõdisid ja kus nüüd Süüria poisid käsikäes promeneerivad) ja suundusime sinna fänside kohvikute ja ühe teemaja tänavale. Tüdrukutel oli hirmus soov teemajast kaks maja edasi asuvas kohvikus (eelmise õhtu kogemusest) liitristest kannudest marjakokteile võtta ja uhasid esmalt sinna, ma enam magusat ei jaksanud ja jäin teemajja, tellides endale mate ja vesipiibu. Ma kahtlustan et see mate oli Pipore sort, mida Süürias müüakse ja mis teadupärast on selline "hoogsam". Ja vesipiibus oli kange tubakas. Ja mu magusamaiad reisikaaslased olid lubatud 5 minuti asemel ära 45 minutit, kui nad tagasi jõudsid (vabandus hilinemisele: "no missa ise arvad, kui oled kohalik araablane, ja kolm blondikat sisse astuvad, loomulikult teed neile maja kulul söögid välja, kuigi nad tulid vaid kokteili jooma"), olin mina üle kere märg (mate pani hirmsasti higistama) ja latv kõikus (vesipiip oli pähe hakanud), hea et toolil istusin. Kuigi jah, esimene sõõm matet lõi selja sirgu! Aga järgmisel päeval proovisime uuesti ja siis mõjus nagu kohv, aint et seest ei pannud põlema, kuigi eelmisel õhtul oli kõvasti arakki joodud. Ostsime Damascuse turult 
matet Eestisse kaasa ja hakkasin tarbima, enne seda olin kohvihoolik. See, et seal terve müriaad antioksüdante, vitamiine, mineraale ja muid kasulikke aineid on, sain alles hiljem teada ja see oli hea teada saada...
***
Maria Jürisson:
Mina jõin esimest korda matet samas teemajas, Tartusi linnas Süürias. Toime oli nii võimas, et siiamaani on meeles! Enne kojusõitu ostsime Damaskuse turult mõned pakid imejooki kaasa, paar bombillat ka ja nii see alguse sai...
***
Marie Saarkoppel:
Mina jõin matet esimest korda vist paar aastat tagasi Leida juures. Alguses oli see maitse üsna ebameeldiv (kui õigesti mäletan, siis oli see piparmündimate), aga samas oli selles midagi head, mis selle matepisiku kehas levima pani. Ja pärast seda olengi vahelduva eduga joonud. Aitäh :)
***
Pane ka oma matega tutvumise lugu kirja ja saada aadressile info@matemaailm.eu ja saad koos järgmise matetelllimusega kingituseks Süürias valmistatud mate joomise kõrre.